Jirreden iehkeden Unni Fjellheim snïjpetjohpen bïjre soptseste

Jirreden tsåahka 18.30-20.00 Doktortjønna’sne Rørosmuseet aktem buerkiestimmiem öörnie gusnie Unni Fjellheim edtja meatan soptsestidh. Dan buerkiestimmien aamhtese lea: Dejpeli snïjpetjohph jïh gumhtie snïjpetjohpe byjreskem dïjpeme.

Juktie saemieh eeremes dueljeste, gaamesistie jïh gaallojste dovne vaarjoeh gaamegh gåaroejin. Gaamesh jïh gaalloeh jïjtjh maallem tjohpide vedtin. Dan dïehre snïjpetjohpe nemhtie vååjnoe.

Unni Fjellheim lea akte væjkele nyjsenæjja mij daennie dajvesne årroeminie. Dïhte jïjnjem åarjelsaemien vætnan, båatsoen, gïelem jïh ovmessieh vuekiej bïjre daajrah.

Jirreden buerkiestimmie snïjpetjohpen bïjre edtja åarjelsaemiengïelesne årrodh.

Båetije våhkoen tjaelije Inga Ravna Eira Röörosen gærjagåatan båata

Båetije våhkoen skïereden dæjstan 17.biejjien tsåahka 19.00 dïhte saemien tjaelije Inga Ravna Eira Röörosen gærjagåatan båata.

Inga Ravna Eira (71) båatsoefuelhkesne Kárášjohkesne byjjeni jïh dïhte lea lohkehtæjjine aarebi barkeme. Mohte dïhte aaj jarkoestæjja, joejkije, kultuvrebarkije jïh aaj lea lyrihke, novellah jïh maanajgærjah tjaaleme. Dïhte aaj ovmessieh heevehtimmide sov barkoen åvteste åådtjeme. Daan jaepien dïhte aaj lea kandidaate Noerthe raerien tjaelije-heevehtimmesne sjidteme.

Dïhte gærja mij nominasjovnem sjidteme lea «Ii dát leat dat eana» («ij daate leah dïhte eatneme»). Eira maahta årrodh dïhte voestes saemie Nils-Aslak Valkeapään mænngan mij maahta dam Noerthe raerien tjaelije-heevhtimmiem åadtjodh.

Sov tjïhtsegærja «Ii dát leat dat eana» aktem gïengeles saemien goerkelimmiem dorje jïh buerkeste guktie Uksáhkká eatnemen bïjre ussjede. Mathis Nango lea dunnie gærjesne guvviedamme.

Márjá-Liissá Partapuoli lij madtjeles jïh geerjene almetjetjåanghkoen åvteste

Jååkt’iehkeden tsåahka 17.30 Saemiedigkie almetjetjåanghkoem Röörosen Hotellesne öörni. Aamhtesh dunnie tjåanghkosne lin guktie Röörose reeremedajvine orreme jïh maam Röörosen tjïelte, almetjh jïh Saemiedigkie daelie edtjieh darjodh. Åvtehke byjjenimmie-, hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtsisnie jïh lïhtsege Saemien parlamentarihkeles raeresne, Márjá-Liissá Partapuoli daate tjåanghkoen bïjre jeehti:

-Joekoen hijven gåeredi. Gellieh almetjh böötimh jïh mijjieh gellieh åssjalommesh åadtjoejimh mij lea buerie jïh ij daan soe buerie, jïh aaj mij edtja buerebe sjidtedh jïh man bïjre byörebe vielie barkedh.

Partapuoli aaj ussjede lij aevhkies Saemiedigkese råekedh almetjh daennie dajvesne mejtie buektiehtieh åarjelsaemiengïelem soptsestidh. Dïhte ussjede lea vihkeles Saemiedigkese juktie dellie Saemiedigkie maahta vielie politihkeles åarjelsaemien aamhetsi åvteste barkedh. Juktie lea vihkeles Saemiedigkie maahta gaajhki saemiej åvteste soptsestidh jïh barkedh. Stoerre eatnemelearoen mietie noerthelistie åarjese Saepmesne jïh dannasinie Partapuoli ussjede Saemiedigkie daarpesje vielie maahtoe guktie gïeletsiehkie lea daennie dajvesne.

-Tjåanghkosne tjïelke sjidti ihke åarjelsaemien gïeleööhpehtimmie tjuara buerebe sjidtedh. Lea aktem stoerre dåeriesmoere gaahkine reeremedajvine Saepmesne ahte lea daerpies vielie peedagogide jïh gïelevierhtide utnedh. Numhtie lea vaenie peedagogh jïh gïelevierhtieh daaroedehtemen gaavhtan. Lea jïjnjh barkoeh aajmene åvtelen båetebe gåabph sïjhtebe båetedh. Gïelereeremedajven åssjaldahkine voestes sïlle lea saemien maanajgiertide tseegkedh.

Partapuoli gegkeste tjïelte nuhtjie daejtie vierhtide mejtie daennie dajvesne gaavnoes. Dïhte jeahta lea buerie åarjelsaemien maahtoeh daennie tjïeltesne jïh dïhte vuarta Röörosen tjïelte modtele. Juktie tjïelten joekoen ulmie edtja årrodh ietniengïelelearohkidie jïh ietniengïeleutnijidie evtiedidh. Minngemosth Partapuoli sæjhta jiehtedh ahte Röörosen tjïelte byöroe jeatjah reeremedajvijste lïeredh mah dah leah dorjeme.

Hilde Danielsen lea joekoen geerjene juktie edtja tjïelteståvrosne barkedh

Daan jaepien lïhke-veeljeme Röörosisnie vuesehte SG 14,7% gaajhkide gïelijste åadtjoeji. Daate illedahken gïelh leah stuerebe goh evtebe jaepieh. SG’en gåålmeden kaandidate Hilde Danielsen lea öövre geerjene veeljemen illedahken åvteste.

-Manne jïh mijjieh SG’sne libie öövre madtjeles daan jaepien veeljemen åvteste. SG’en gïelh leah dej minngemes jaepiej bijjeli byjjenamme jïh mijjieh libie aaj madtjeles SG’en illedahkh abpe laanesne. Mohte manne leam joekoen madtjeles juktie manne leam SG’en gåålmeden kandidaate jïh dannasinie åadtjoem tjïelteståvrose tjaangedh.

Daelie gosse Hilde Danielsen edtja tjïelteståvrosne barkedh satne sæjhta SG-politihkem lutnjedh mij buerie SG-aarvoevåarome åtna. Hilde dååjve jïjnjem dan bïjre barkedh. Dïhte aaj tuhtjie saemien aamhtesh leah öövre vihkeles lutnjedh jïh satne sæjhta saemien aamhtsigujmie barkedh.

-Mov vaajmoe saemien aamhtsi åvteste tsaapma, jïh nov lea dannasinie manne politihkem lyjhkem. Manne vïenhtem eelki saemiej aamhtsigujmie, jïh dan åvteste sïjhtem saemiej aamhtesidie lutnjedh. Sïjhtem sjïere gïelen bïjre barkedh jïh aaj juktie Röörose lea reeremedajvem sjïdteme jïh sïjhtem jïjnjem dan bïjre barkedh. Tuhtjem vihkeles buerie nuepiede maanajgiertesne, skuvlesne, voeres-såjhtosne jïh saemien healsosne tseegkedh. Mov mïelen mietie saemieh edtjieh seamma reaktah utnedh goh jeatjah almetjh.

Hilde lea öövre positijve jïh sæjhta jeatjah saemien organisasjovnigujmie båetije biejjide laavenjostedh, goh maehtieh eejtegh, noerh jïh båeries almetjh årrodh. Vuesiehtimmien gaavhtan saemien healsoeviermie, voeres-raerie jallh eejteghviermie.

Marianne Breiguttu, Hilde Danielsen, Christian Elgaaen jïh Hanne Hauge leah SG’en kandidaath, jïh dah leah öövre geerjene daan jaepien veeljemen åvteste.

Daan gaskebiejjien tsåahka 17.30 edtja almetjetjåanghkoe Röörosen hotellesne årrodh, jïh dïhte aamhtese lea «Akte jaepie saemien gïelen reeremedajvesne». Hilde Danielsen edtja daan gaskebiejjien tjåanghkoe dåeriedidh jïh dan nåennieh leah tjïelke:

-Mov nåennieh leah ahte almetjh gieh daennie tjïeltesne årroeminie åadtjoeh dej mïelh jiehtedh jïh buerkiestidh guktie dah tuhtjieh saemien reeremedajvesne årrodh. Vuartam buerie moenedimmie jïh aaj man bïjre tjoerebe vielie barkedh. Reeremedajvem sjidtedh ij leah akten jaepien bijjelen dorjeme jïh manne tuhtjem byörimh guhkebe båeteme. Nov daajram Röörosen tjïelte dejnie barkeminie jïh vuartam edtjebe vielie dejnie båetije biejjide barkedh.

Voestegh Hilde Danielsen aavode guktie dej båetije jaepieh sjidtjieh. Tjïerteste dïhte lea joekoen garmeres jïh geerjene juktie åadtjoe tjïelteståvrosne barkedh. Dïhte aaj öövre geerjene juktie daen soe gellieh almetjh leah SG’m veeljeme. Hilde jeahta dïhte stoerre nåennieh jïjtjese åtna ,edtja jïjnjem barkedh jïh daate lea aktem joekoen dïedte. Hilde jïjnjem aavode tjïelteståvrosne barkedh jïh hååhkesje gieltegs sjædta båetije biejjide.

Daan biejjien Saemiedigkie almetjetjåanghkoem öörnie

Daelie Röörosen tjïelte lea reeremedajve aktem jaepiem orreme jïh daan biejjien Saemiedigkien byjjenimmie-, hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtse diekie Röörosese båata.

Daan biejjien skïereden 10.biejjien dæjstan Saemiedigkien byjjenimmie-, hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtse Röörosese båata jïh edtja aktem ræhpas almetjetjåanghkoem öörnedh. Dan almetjetjåanghkoen aamhtese lea «Akte jaepie saemien gïelen reeremedajvesne» jïh edtja Röörosen hotellesne tsåahka 17.30-19.00 årrodh.

Åvtehke Márjá-Liissá Partapuoli jeahta ahte Saemiedigkie sæjhta govledh guktie daan jaepien reeremedajvine orreme, maam almetjh daennie dajvesne ussjedieh, jis leah naanh haestemh jïh guktie Röörosen reeremedajve edtja båetije biejjide evtiedidh. Daan jaepien aaj lea aalkoealmetjegïeli gaskenasjonaale jaepie – IYIL 2019, jïh dannasinie Saemiedigkie sæjhta vielie gïeligujmie barkedh.

Márjá-Liissá Partapuoli aaj jeahta hååhkesje almetjetjåanghkoe gieltegs sjædta, jïh aaj hååhkesje almetjh sïjhtieh dïsse tjåanghkose mïnnedh Saemiedigkien byjjenimmie-, hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtsinie soptsestidh.

Röörosen tjïelte sæjhta govledh gie datne sïjhth edtja jïjtje-vieltien heevehtimmiem åadtjodh

Rætnoe lea minngemes biejjien datne maahtah Röörosen tjïeltese tjaeledh gie datne sïjhth edtja dam jïjtje-vieltien heevehtimmiem åadtjodh. Almetje jallh ovmessieh orgaanisasjovnh mah leah jïjnjem Röörosen siebriedahkese jïjtje-vieltien dorjeme maehtieh dam jïjtje-vieltien heevehtimmie åadtjodh. Dan heevehtimmien ulmie lea dej almetji jïjtje-vieltien lutnjedh jïh heevehtidh.

Minngemes biejjien datne maahtah uvtelasse Röörsen tjïeltese seedtedh lea golken voestes biejjien.

Dah mah leah aarebi jïjtje-vieltien heevehtimmiem åådtjeme:

2018 – Gunnar Berg

2017 – ij gie åadtjoeji

2016 – Ester Mikkelsen

2015 – Gunhild Døhl

2014 – Turutvalget meatan Harry Bakos jïh Olav Storli

2013 – Sextus

2012 – Inger Marie Frostvoll

Datne maahtah vielie jïjtje-vieltien heevehtimmien bïjre Röörosen tjïelten nehtesæjrosne lohkedh.

– Kaanne Trööndelaagen bööremes skuvleveeljeme AP’ese

Daan jaepien AP’en skuvleveeljeme lij joekoen buerie juktie 53,3% gïelh åadtjoeji. Dan åvteste Röörosen AUF’en åejvie Ivar Østby lea öövre madtjeles illeldahken åvteste.

-Dellie mijjieh libie 53% gïelijste åådtjeme jïh lea joekoen buerie, mohte manne aaj geerjene dan åvteste aktem jeatjam paartije manne lyjhkem aaj buerie illeldahkh åådtje. Vuesiehtimmien gaavhtan, SV aaj buerie illeldahkh åadtjoeji, 13% gïelijste. Manne aaj öövre geerjene sjædtam gosse vuajnam ahte gåabpatjahkh Høyre jïh FRP 10 gïelh åadtjoejin, Østby jeahta.

Ivar Østby, Röörosen AUF’en åejvie.

Kaanne daate lea Trööndelaagen bööremes skuvleveeljeme AP’ese.

-Gosse Trööndelagen AUF’en fylhkeståvrose rïnghkim dillie dah öövre madtjeles jïh geerjene sjïdtin. Manne vïenhtem mijjieh AP’esne dam bööremes skuvleveeljeme abpe Trööndelaagesne dorjeme. Jïh vïenhtem buerie illeldahke sjïdti juktie mijjieh libie jïjnjem noerigujmie soptsestamme jïh mijjieh aaj noerh, jïh Röörosen AP’en tjïelteåejvien-kaandidaate Isak Busch aaj lea AUF’em goltelamme.

AP, SV jïh Senterpartiet buerebe illeldahkh daan jaepien åadtjoejin goh jaepien 2017.

Tjïelteåejvie-kaandidaate AP’este, Isak Busch daate illeldahken bïjre jeehti.

-Daate mijjieh joekoen lyjhkebe. Lea buerebe illeldahke 20%’en bijjelen jaepeste 2015, jïh lea mubpien bööremes skuvleveeljeme Röörosisnie 30 jaepien tjïrrh! Destie illeldahkeste faamoe åadtjobe veeljeme-gæmhpoen åvtelen, sjïere akten tijjen gusnie AP nasjovnaale illeldahkigujmie tjabreme. Manne hååhkesjem mijjieh AP’esne buerebe illeldahkh veeljemebiejjien åadtjobe. Noerh Röörosisnie vuesiehtieh dej illeldahki tjïrrh dah sijhtieh ektine almetjigujmie barkedh, lïhkes skuvlen åvteste jïh seamma hïllh gaajhkide. Daam edtjebe dejtie noeride vedtedh! Röörose öövre væjkele noerh åtna, Busch jeahta.

Tjïelteåejvie-kaandidaate SV’esne Christian Elgaaen aaj lij madtjeles skuvleveeljemen åvteste.

-Lea joekoen buerie illeldahke SV’ese jïh njieljie jaepien tjïrrh SV stuerebe sjïdteme. Gellieh learohkh sïjhtieh politihke mij lea buerie byjresasse jïh staeriesvoetese utnedh, Elgaaen jeahta.

Senterpartiet 3,2% vielie gïelh goh evtebe skuvleveeljemistie åadtjoeji.

-Röörosen Sp lea joekoen madtjeles skuvleveeljemen illeldahken åvteste, jïh sjiere madtjeles juktie daan dajven Senterungdommen’ en åejvie lij öövre væjkele digkiedimmesne! Manne tuhtjem Ap byöroe vielie daan dajven vihkeles aamhtesh digkiedidh, jïh tuhtjem lea feerh jïjnjh ahte AP akte stoerredigkiesaadthalmetje diekie seedtie skuvle-digkiedimmiem goltelæmman. Ohtsem aktem stuerebe digkiedimmie guktie edtjebe dam gïetedidh. Mohte læjhkan; libie öövre madtjeles jïh daate illeldahke mijjem sjollehte, Senterpartien’ tjïelteåejvie-kaandidaate Guri Heggem jeahta.

Høyren’ tjïelteåejvie-kaandidaate Rob Veldhus, maam 4,2% gïelh åadtjoeji dam skuvleveeljemen bïjre jeehti.

– Leam vuajneme ahte skuvlemeveeljemen illeldahkh Röörosisnie leah jeatjhlaakan fïerhten jaepien, jïh skuvlemeveeljemen illeldahkh leah lïhtsegidie jearohke. Juktie vuejnebe ahte daan jaepien Høyren’ noeredåehkie dennie skuvleveeljeminie bïevnjeldi. Sïjhtem AP’em læhkoehtidh jïh dåajvoehtem båetijen jaepien skuvleveeljeme buerebe sjædta. Kaanne joe måantan sjugniehtåvva, gosse dïhte stuerebe veeljeme lea öörnesovveme, Veldhuis jeahta.



Saemien filmefestivaale Plassjesne

Rahkan 7.-10.b. 2019 dle saemien filmefestivaale Røros Kino:sne sjædta: “Raasten rastah: Filmh” 

Festivaale dïeves saemien- jïh jeatjah aalkoealmetjifilmijste. Juktie mijjieh åarjelsaemien dajvesne, dle sjïere fokuse åarjelsaemien filmide. 

Raasten rastah: Filmh festivaalen aamhtese lea “Vaajesth!”. Sïjhtebe datne edtjh dov histovrijem soptsestidh, dov vuekine, dov gïeline jïh dov baakoejgujmie. Raasten rastah: Filmh edtja sijjine årrodh gusnie saemieh jïh jeatjah aalkoealmetjh maehtieh sijjen histovrijh soptsestidh, sijjen våaroemistie. 

Raasten rastah: Filmh stoerre maanajfilmh-, guhkiesfilmh-, åenehksfilmh- jïh dokumentaerhfilmeprogrammh åtna. Juktie daan jaepien EN:en aalkoealmetji gïelejaepie, dle edtjebe aaj ovmese filmh jeatjah aalkoealmetjistie vuesiehtidh. Edtjebe aaj paneelesoptsestimmiem öörnedh, jïh dorjehtæjjah jïh regissöörh bööredh filmi bïjre soptsestidh. Vuesiehtibie filmh abpe biejjiem golme ovmese tjïehtjelinie.   

Festivaalesne åvtevuesiehtimmie orre åarjelsaemien maanaj-tv raajrose, Sööfe. Raajroe daehtie dajveste, jïh gellie dorjehtæjjijste leah åarjelsaemieh daebpede. Aavoedibie!

Programmesne aaj filmeworkshop saemien noeride. Gööktine biejjine edtjieh noerh filmem darjodh, åarjelsaemien gïeline. Voestesvuesiehtimmie festivaalesne sjædta. 

Raasten rastah jïh Røros Kino festivaalem öörnedehtieminie. Gaajhkesh dovnesh buerie båeteme. Sjïere bööreme gaajhkesidie mijjen dajvesne mah sijhtieh saemien filmevearelden gellielaaketjevoetem dåårjehtalledh.

Saernieh jïh filmeprogrammi orrestehtemh maehtede raastenrastah.no:sne jïh sjïere fb-event:sne tjåavodh.

Filminnspilling for den sørsamiske barnetv-serien «Sööfe» ved Finnkoisjøen i Skarpdalen. Foto: Carl Eltervaag

Akte jaepie saemien gïelen reeremedajvesne

Saemiedigkien byjjenimmie-, hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtse lea moenehtsefeelemisnie Rørosesne mubpien våhkoen jïh dan sjïekenisnie ræhpas almetjetjåanghkose bööresåvva teemine «Akte jaepie saemien gïelen reeremedajvesne».

Saemiedigkien byjjenimmie-, hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtse Rørosem vååksje dan gaavhtan Røros lea saemien gïelen reeremedajvesne orreme aktem jaepiem.

Saemiedigkien byjjenimmie-, hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtse åejviedïedtem åtna siebriedahkesuerkine byjjenimmie, ööhpehtimmie, gïele jih healsoe. Moenehtsefeelemisnie edtjieh jienebh tjåanghkoeh tjïrrehtidh ovmessie institusjovnigujmie dej göökte biejjiej.

– Mijjieh sijhtebe vielie evtiedimmien bïjre lïeredh saemien siebriedahkeste dajvesne, jïh joekoen dej dååjrehtimmiej bïjre gosse meatan saemien gïelen reeremedajvesne. Sïjhtebe maaje govledh mah dååjrehtimmieh ovmessie institusjovnh utnieh dovne åvtelen jïh mænngan goh tjïelte meatan sjïdti saemien gïelen reeremedajvesne, moenehtsen åvtehke Márjá-Liissá Partapuoli jeahta.

Almetjetjåanghkoe: «Akte jaepie saemien gïelen reeremedajvesne»

Dæjstan 10.09.19 Saemiedigkien byjjenimmie-, hokse- jïh ööhpehtimmiemoenehtse årroejidie Rørosesne akten ræhpas almetjetjåanghkose böörede teemine «Akte jaepie saemien gïelen reeremedajvesne». Almetjetjåanghkoe lea Røros hotellesne.

Moenehtse årroejidie haasta dååjrehtimmieh jïh haestemh juekedh.

– Mijjieh aavoedibie årrojigujmie govlesadtedh jïh åadtjodh govledh dej dååjrehtimmiej bïjre gosse lea meatan saemien gïelen reeremedajvesne. Mah sertiestimmie orreme goh veanhtadamme? Mij lea jarkelamme? Maam datne lih sïjhteme lij jeatjahlaakan? Mijjese gieltegs lïeredh maam nåhtojde siebriedahke daestie åtna, moenehtsen åvtehke Márjá-Liissá Partapuoli jeahta.

Skuvleveeljeme 2019 – joekoen buerie veeljeme APn åvteste

Skïereden dæjstan 3.biejjien skuvleveeljeme Röörosen jåarhkeskuvlesne. Skuvleveeljeme lea akte aelhkebe veeljeme learohkidie, gusnie maahta vuejnedh magkerh politihkeles partijh learohkh sijhtieh veeljedh. Skuvleveeljeme lea vihkeles juktie learohkh maehtieh demokratijen jïh politihken bïjre lïeredh, jïh aaj lïeredh guktie tjïeltenveeljeme, stoerredigkienveeljeme jïh fylhkendigkienveeljeme leah bigkeme.

Dah noeripartijh mah daan jaepien skuvleveeljemisnie leah: Rødt, Sosialistisk Venstreparti, Arbeiderpartiet, Senterpartiet, Miljøpartiet De Grønne, Kristelig Folkeparti, Venstre, Høyre, Framskrittspartiet, Piratpartiet, Pensjonistpartiet, Demokratene i Norge, Partiet De Kristne, Liberalistene og Helsepartiet.

Skuvleveeljemen veeljemenilleldahke vuesehte ahte 202 learohkijstie skuvlesne 175 veeljemem dåeriedin, mij lea 86% gaajhkh learohkijstie. Gusnie 167 lea dåhkasjahteme jïh 8 ij leah dåhkesjahteme.

Partijeveeljeme vusehte ahte Arbeiderpartiet jeenjebe gïelh åadtjoeji, mij lea 53% jïh 89 gïelh gaajhkijste gïelijste. Senterpartiet lea Arbeiderpartien nuelesne mij 21% jïh 35 gïelh åadtjoeji. Dellie Sosialistisk Venstre 13,2% jïh 22 gïelh åadtjoeji. Høyre 7 gïelh åadtjoeji, mij lea 4,2% gaajhkijste gïelijste. Miljøpartiet De Grønne badth 3% jïh 5 gïelh åadtjoeji. Fremskrittspartiet 1,8% åadtjoeji, mij lea 3 gïelh. Dan nuelesne lea Rødt mij 1,2% jïh 2 gïelh åadtjoeji. Gåabpatjahkh Piratpartiet jïh Liberalistene 0,6% åadtjoeji, mïj lea 1 gïele.

Venstre, Pensjonistpartiet, Demokratene i Norge, Partiet De Kristne og Helsepartiet gaajhkh 0 gïelh åadtjoejin.

Daan jaepien skuvlemeveeljeme Röörosen jåarhkeskuvlesne vuesehte ahte joekoen buerie veeljeme APn åvteste sjïdti.